I-Cosatu ifuna ukwehliswa ngokushesha kwentengo kagesi lapho ihlangana ne-ANC
I-Cosatu inxuse ukuthi kukhululwe ngokushesha amanani entengo kagesi
Umfelandawonye wezinyunyana ube nomhlangano ojwayelekile ne-ANC ngoMsombuluko ukudingida isimo somnotho kanye nombimbi.
Phambilini iCosatu ike yaxwayisa ngokuthi ukunyuka kwentengo kagesi okungapheli sekuholele ekutheni kuvalwe izincibilikisi eziningi, njengoba umsindo wakamuva ukhalelwe yisikhondlakhondla sezinsizakusebenza iGlencore.
Umfelandawonye uthe izindleko zikagesi ezimba eqolo zizokwenza ukuthi izinkulungwane zabasebenzi zilahlekelwe yimisebenzi.
ICosatu inxuse uhulumeni oholwa yi-ANC ukuthi uthathe izinyathelo ezinqala ukuze ugweme ukulahleka kwemisebenzi.
NgoJanuwari, iNational Energy Regulator of South Africa igunyaze ukwenyuswa kwamanani entengo ka-Eskom ngo-12.74% ngo-2025/26, 5.36% ngo-2026/27 kanye no-6.19% ngo-2027/28.
I-Nersa ithe i-Eskom yafaka isicelo sayo sale minyaka, yacela u-R445bn, u-R495bn no-R536bn ngokulandelana. Lokhu kusho ukuthi ngokwesicelo sika-Eskom, ukunyuswa kwentengo ejwayelekile okuhlongozwayo kulindeleke ukuthi kube ku-36.15%, 11.81% no-9.10% kule minyaka emithathu.
Ngaleso sikhathi, i-Nersa yathi iyazibona izinselelo abathengi ababhekene nazo kanye nokubaluleka kokuqinisekisa ukuthi ugesi uhlala ufinyeleleka ngesikhathi uqinisekisa ukusimama kwezimali kwa-Eskom.
U-Eskom udonsa kanzima ngenxa yokuthi ingxenye yabathengi bayo ayiwukhokheli ugesi abawudlayo. Ngakho-ke unesikweletu sikamasipala osikweleta u-Eskom njengoba siphindeke kabili eminyakeni emihlanu edlule sisuka ku-R40bn saya ku-R95bn futhi lokho akusimame.
— Umxhumanisi weCosatu ephalamende uMatthew Parks
Umxhumanisi weCosatu ePhalamende uMnuz Matthew Parks ukuqinisekisile ukuthi umhlangano uxoxisane ngokukhululeka kwezinkampani ezindlekweni zikagesi ezimba eqolo, wengeza ngokuthi lokhu kuyinkinga. Uthe iCosatu inemihlangano neGlencore.
“Kumele uthole indlela yokuhlehlisa ngokushesha amanani kagesi kulezi zinkampani futhi udinga ukubheka isikhathi eside ukuputshuka kwezimali kwa-Eskom. U-Eskom udonsa kanzima ngenxa yokuthi ingxenye yabasebenzisi bayo abawukhokheli ugesi abawusebenzisayo. Ngakho-ke unesikweletu sikamasipala sokuthi u-Eskom uphindaphinde kabili eminyakeni emihlanu edlule isuka ku-R40bn yaya ku-R9 futhi akuwona lowo nyaka.
“Sesike sakwenza kanye uhlelo lokusiza u-Eskom, ngeke sikwazi ukukwenza lokho njalo ngemva kweminyaka embalwa, ngakho-ke kufanele sibhekane nokuvuza kwezimali okuhlanganisa nesinyathelo esibheke ekukhokheni kuqala.”
UParks uthe iCosatu ihlela ukusebenzisa isitatimende senqubomgomo yesabelomali sesikhathi esimaphakathi ngoNovemba ukubhekana nezinselelo zomnotho kanye nokuqongelela uxhaso lwezinhlelo zokuthuthukiswa kwezimboni.
Umhlangano weCosatu ne-ANC ububanjwe njengoba iDA imemezele ukuthi izowufaka wonke umthethosivivinywa wezomnotho, nowachithwa i-ANC kanye neCosatu.
I-DA ithe lo mthethosivivinywa uhlose ukuchibiyela uMthetho Ochitshiyelwe Wokuthengwa Kwempahla Kahulumeni ka-2024, ukuze kuqedwe zonke izinhlinzeko zokuthengwa kwezimpahla okuncike ezinhlangeni futhi esikhundleni sazo kufakwe uhlelo lokunika amandla lwangempela oluqondise ububha njengengxenye yokuncishwa amathuba esikhundleni sobuhlanga.
Ithe lo mthethosivivinywa uzodala uhlelo lokuthengwa kwempahla yomphakathi olukhuthaza ukufukulwa kwezomnotho kwangempela ngokunikeza izisusa zemiphumela yentuthuko ebonakalayo njengokuvulwa kwamathuba emisebenzi, ukuncishiswa kobubha, ukuthuthukiswa kwamakhono kanye nezinqubo ezisimeme imvelo.
“Lo mthethosivivinywa ususa izinhlinzeko zokubekela eceleni, imibandela yokufaneleka ngaphambilini, izimo zenkontileka engaphansi kanye nokuqokwa kokuqukethwe kwendawo, esikhundleni salezi zinyathelo kufakwe uhlelo oluqhutshwa yimiphumela olugxile ekuthuthukisweni okubandakanya bonke abantu kanye nokuthengwa kwenani lemali.”
Izinyathelo zezinguquko kulo mthethosivivinywa zibandakanya ukuqedwa kweKhomishana ye-BEE phakathi nezinyanga eziyi-12 kanye nokususwa okuhlelekile kwezinkomba ze-BEE kuwo wonke umthetho. Ukuze wenze lolu shintsho lusebenze, lo mthethosivivinywa unikeza ungqongqoshe wezohwebo, izimboni kanye nokuncintisana ukuthi enze uhlelo olulula lwamaphuzu okukhetha olusekelwe emalini ebonisiwe yabahlinzeki ekuthuthukisweni okubandakanya bonke abantu kanye nomthelela womphakathi.
I-DA ithe elinye ikhadi layo lamaphuzu lihlanganisa izingxenye ezintathu ― inani lemali, ukufakwa kwezomnotho kanye nemibandela yokuhoxiswa.
Ithe nakuba bukhula ubufakazi bokwehluleka kweBEE, i-ANC isaqhubeka nokuyivikela ngenxa yezifiso zayo.
“Umuntu udinga ukubheka umengameli wabo kanye nobuholi obuningi ukuze bakubone lokhu, yingakho iDA isebenzisa isikhundla sayo kuHulumeni Wobumbano Lwesizwe kanye nasephalamende ukuphikisa le nqubomgomo eyingozi futhi ikhuthaze ukufukulwa kwangempela okufukula umphakathi.

