Umphathi wase-Ekurhuleni udutshulwe washona nje ezinsukwini ezingu-90 ejoyine umasipala: Abazali bakhe asebekhulile bashonelwe yingane yabo okuwukuphela kwayo.
Wehlelwe usizi umasipala waseKurhuleni kulandela ukubulawa ngesihluku kukaMpho Mafole, inhloko yabacwaningi mabhuku kulo masipala, ngemuva kwezinsuku ezingu-90 ethathe isikhundla sakhe.
UMafole udutshulwe wabulawa ngoMsombuluko ebusuku sekusele imizuzu eyishumi ukusuka emzini wakhe, eshiya umndeni olusizi, ozakwabo kanye nabazali asebekhulile asebeshonelwe yingane yabo okuwukuphela kwayo.
Impilo kaMafole yanqamuka ngesikhathi ehamba ngemoto ku-R23 ngaseKempton Park, eMpumalanga yedolobha. Imoto yakhe ishaywe yizinhlamvu zaze zamshiya eshonele endaweni yesigameko. Amaphoyisa athole isidumbu sakhe esinegazi sidindilizile esihlalweni sakhe, esabhince ibhande phakathi kwengilazi ephukile.
UMafole ujoyine lo masipala ngo-Ephreli njengenhloko yophiko lwezinkampani ezicwaningayo kanye nophenyo. Ngaphambi kwalokhu, usebenze iminyaka eyishumi nanhlanu-15 kuMcwaningimabhuku-Jikelele. Ukushona kwakhe kungazelelwe kuthuse kakhulu umasipala kanye nomphakathi wonkana.
INews24 ikhulume nomzala kaMafole, uKhanyisile Mmatli, owalandisa ngokwesaba ukuthola isidumbu sakhe emotweni yakhe. “Kwaba yinto embi kunazo zonke esake sayicabanga,” esho, enezela.” Lesi sithombe esibuhlungu manje sesiyinkumbulo ehlala njalo emndenini.
Umndeni wakhe kanye nomphathi wakhe bayamkhumbula ngokusebenza kwakhe okuqinile, ukuzinikela kwakhe ekuphatheni kahle, ubuhlakani bakhe, nokuzibophezela kwakhe ekuxazululeni izinkinga zesistimu emkhakheni wakhe. Ngosuku lokubulawa kwakhe, uMafole waya emhlanganweni webhodi nomphathi omkhulu wabacwaningi mabhuku weDolobha lase-Ekurhuleni, uPhillip Rakgwale, owakhuluma kakhulu ngobuqotho bukaMafole nokusebenza kwakhe kahle.
U-Rakgwale ukhumbula izingxoxo zabo zokugcina: “Sathamela umhlangano webhodi ndawonye ngalolo suku, futhi kwaba iseshini yosuku lonke. Ngokusobala [sasichitha] isikhathi esiningi ndawonye ngalolo suku futhi saba nezingxoxo ezimnandi.” Uqhube wathi, “Ngisamtshelile ukuthi usanda kusijoyina, futhi akumele asishiye. Wathi ulahlekelwa ukuthinta uma uhlala isikhathi eside endaweni eyodwa, ngakho-ke uzohamba ngemuva kweminyaka emihlanu ajoyine enye inhlangano ukuze abe bukhali kulo mkhakha.”
U-Rakgwale uchaze uMafole njengendoda enezimiso: “Ubelokhu elungile, enza izinto ezifanele … indoda eqotho. Ngeke enze into embi, ezophambana nobuqotho.” Uphinde wagqamisa ukuzinikela kukaMafole emsebenzini wakhe: “Ubeziwa ngokwenza umsebenzi wakhe kahle kakhulu futhi ngokucophelela. Ubelokhu ephusile futhi ethula ngesikhathi esibekiwe. Ubengumuntu oqotho,” kwengeza uRakgwale, ezwakalisa ukungakholwa kwakhe: “Kunzima kakhulu ukuqonda ukuthi kwenzekani lapho.”
Yize uMafole engakuvezanga ngokusobala ukukhathazeka ngokuphepha kwakhe, u-Rakgwale uvumile ubungozi obukhona obuhambisana nomsebenzi wabo: “Uhlobo lwethu lomsebenzi luwumsebenzi oyingozi.”
UMmatli ugcizelele ukuzinikela kukaMafole emndenini wakhe, emsebenzini wakhe nasemphakathini wangakubo eTembisa. Uthe waziwa ngobuqotho, ubungcweti, nokuzinikela kwezomthetho nokuhleleka. Wabelana ngesiqubulo sakhe somuntu siqu: “Ngifuna ukulungisa isiko. Uma ngingalulungisi, ngizoba yingxenye yesiko, futhi angikufuni lokho.” Wengeze wathi, “Ubefuna ukwakha into azokhunjulwa ngayo.”
Usizi lubhebhethekiswa nawukuthi uMafole uyena yedwa kubazali asebekhulile. “Umama ugula kakhulu, manje sebelahlekelwe yingane eyodwa ababenayo,” kusho uMmatli eveza umthelela omubi wokushona kwakhe emndenini wakhe.
Umndeni ufuna kuthathelwe izinyathelo ngokushesha abomthetho ukuze abenzi bobubi babhekane nengalo yomthetho. “Siyakhuleka futhi siyethemba ukuthi leli ngeke libe ngelinye lalawo macala okukhulunywa ngawo bese kuthi ngemuva kwesonto kungenzeki lutho,” kusho uMmatli. “Sithandazela ngempela ukuthi abenzi bobubi bagwetshwe ukuze bahloniphe inkumbulo yakhe.”
Okhulumela uMkhandlu waseKurhuleni, uPhakamile Mbengashe, uthe umasipala ukuthathela phezulu ukuphepha nokuvikeleka kwabasebenzi bawo, ikakhulukazi labo abasengcupheni enkulu. “IDolobha linezinhlelo ezikhona zokuhlola kanye nokubhekana nobungozi bezokuphepha uma buvela, futhi siyaqhubeka nokuzibuyekeza lezi zinyathelo ngokuxoxisana nabomthetho kanye nezinye iziphathimandla ezifanele,” kusho uMbengashe.
URoxane Ferreira, inhloko yezokusebenza kwi-Association of Certified Fraud Examiners (ACFE), ukugxekile ukubulawa kukaMafole, wathi: “Lesi sibhicongo siyingxenye yodlame olubhekiswe kwabaseshi, abaphenyi kanye nabasebenzi abalwa nenkohlakalo eNingizimu Afrika.” Ubuye wengeza wathi, “I-ACFE SA izigxeka ngokungananazi lezi zenzo zodlame futhi icela abomthetho ukuthi bajahe ababulali bakaMpho kanye nongqondongqondo ababebaphethe ngokushesha.

