28 May 2026, Thu

Indodakazi igwetshwe udilikajele ngemuva kokuvuma icala lokubulala uyise

 

Izindaba zeSambane

Indodakazi igwetshwe udilikajele ngemuva kokuvuma icala lokubulala uyise

Inkantolo eNkulu yasePolokwane igwebe uMologadi Magdeline Mehlape udilikajele ngemuva kokuvuma icala lokubulala ngesihluku uyise, uDkt Malekutu Johannes Mehlape, ngo-2023.

UDkt Mehlape ubeyimenenja yesekethe emnyangweni wezeMfundo eLimpopo.

UMehlape, 28, ulahlwe yicala lokubulala nokubamba inkunzi esebenzisa isihluku. Ngaphandle kodilikajele ngecala lokubulala, ugwetshwe iminyaka engu-15 ngecala lokugebenga. Lezi zigwebo ziyalelwe ukuthi ziqhubeke kanye kanye, kusho okhulumela iNational Prosecuting Authority uMashudu Malabi-Dzhangi ngoLwesithathu.

Icala labanye abasolwa abane – uTshepo Gabriel Ranoto, 34, Hlologelo Klaas Mogotlane, 34, Mahlodi Melida Mathole, 34, noMichael Sello Molongoane, 42 – lihlukaniswe nelikaMehlape ngoLwesithathu. Babhekene namacala okwakha itulo lokubulala, ukubulala, ukubamba inkunzi esebenzisa isihluku nokutholakala nesibhamu nezinhlamvu okungekho emthethweni. Icala labo lihlehliselwe umhlaka-20 Juni.

“Inkantolo izwe ukuthi uMehlape, oyindodakazi kamufi, nguye owahlela ukubulala kulandela izinsolo ezashiwo yinyanga, uMogotlane, ethi uyise nguye owabulala unina esebenzisa ‘imithi’.

“Ngesikhathi imizamo yokuziphindiselela kusetshenziswa izindlela zesintu ingaphumeleli, uMehlape wacela usizo kumalungu omndeni ahlukene ukuze aqashe umbulali, wavuma ukukhokha u-R200 000 ngokubulala.”

Ngobusuku besigameko emzini kayise eMankweng Zone 1, ngaphandle kwasePolokwane, ngoDisemba 28 2023, ummangalelwa wavula isango nesicabha esikhulu, wanikeza abenzi bobubi ukungena endlini.

“Umufi ucashelwe ekamelweni lakhe elele, wadutshulwa amahlandla amaningi, waphucwa nenqwaba yezimpahla ezibalulekile, okuhlanganisa nomakhalekhukhwini wakhe.”

Ekwehliseni isigwebo, uMehlape uxolise emndenini wakhe wathi uyena oqaphe indodakazi yakhe enezinyanga ezingu-21 ubudala futhi ubenezingxabano noyise ezingakaxazululeki.

Kodwa-ke, ummeli wombuso uMuneiwa Ratshibvumo uthe ukuvuma icala kwakugqugquzelwe wubufakazi obuqaqekayo kunokuzisola kwangempela. Uchaze ukubulala “njengenyamazana futhi engenanhliziyo”, wanxusa inkantolo ukuthi ikhiphe isigwebo esincane esinqunyiwe.

“I-NPA iyakwemukela ukugwetshwa kanye nesigwebo sikadilikajele, ikubona njengokuqinisekisa okucacile kwesinqumo sophiko lwezobulungiswa sokwenza abenzi bobugebengu obunodlame baphendule.”

#IzindabazeSambane #IsambaneNews #SibuyaNazoZishisa #SibuyaNazoZishisaKwiSambane

By admin

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *