27 May 2026, Wed

Isangoma saseZimbabwe esabaleka ejele sibhekene nesijeziso sentambo ngemuva kokuphinde siboshwe

Isangoma saseZimbabwe esabaleka ejele sibhekene nesijeziso sentambo ngemuva kokuphinde siboshwe.

Owesifazane oneminyaka engu-50 ubudala, uStella Sibanda, oyisakhamuzi saseZimbabwe, usephinde wabuyiselwa ezitokisini eBotswana ngemuva kokuphinde aboshwe kulandela ukubaleka kwakhe ejele labesifazane. Lesi sigameko sivuselele inkulumo-mpikiswano ngesijeziso sentambo esifundeni.

Iziphathimandla zaseBotswana ziqinisekisile ukuthi uSibanda, owayeyisangoma phambilini, uboshwe endaweni yaseBlock 3 eGaborone ngemuva kokubaleka amasonto amaningana. Kuthiwa wabaleka ejele labesifazane ngesikhathi esalinde ukuqulwa kwecala lokubulala elihlobene nesigameko esenzeka ngo-2025.

Ngokusho kwezikhulu, uSibanda usolwa ngokubulala — icala elibucayi eBotswana elingaholela esijezisweni sentambo uma etholakala enecala futhi kutholakala nezimo eziyingozi. IBotswana ingelinye lamazwe ambalwa aseNingizimu ne-Afrika elisaqhubeka nokusebenzisa isijeziso sentambo, ikakhulukazi ngokulengiswa, okwenza leli cala libe nzima futhi libe nentshisekelo enkulu emphakathini.

Abezomthetho bathi ukubaleka kukaSibanda kuholele ekusesheni okukhulu, kwagcina ngokuphinde aboshwe enhlokodolobha. Iziphathimandla azikakudaluli okwamanje ukuthi wakwazi kanjani ukubaleka esitokisini, kodwa kuthiwa uphenyo lwangaphakathi luyaqhubeka ukuhlola ukuthi ngabe kube nokushoda kwezokuphepha noma kube khona abasizile.

Leli cala selihehe ukusabela okunamandla nangaphandle kwemingcele yaseBotswana. Imibiko ikhombisa ukuthi izakhamuzi zaseZimbabwe ezihlala eNingizimu Afrika seziqalile ukuhlanganisa imizamo mayelana necala likaSibanda, kuthiwa kusatshalaliswa incwadi yesicelo ecela uhulumeni waseBotswana ukuba angasebenzisi isijeziso sentambo. Leso sicelo kuthiwa sifuna isihawu kanye nesigwebo sokuboshwa kunokubulawa, sigcizelela izizathu zobuntu kanye nokuthi izifunda eziningi seziyeka isijeziso sentambo.

Izinhlangano zamalungelo abantu sekunesikhathi eside zigxeka ukusetshenziswa kwesijeziso sentambo eBotswana, ikakhulukazi emacaleni abandakanya izakhamuzi zakwamanye amazwe. Nokho, iziphathimandla zaseBotswana zihlale zigcizelela ukuthi ubugebengu obenziwa ngaphakathi kwezwe buphathwa ngaphansi kwemithetho yalo, kungakhathaliseki ubuzwe bomsolwa.

USibanda kulindeleke ukuthi aphinde avele enkantolo eGaborone ezinsukwini ezizayo, lapho abashushisi kulindeleke ukuthi baphikise isicelo sebheyili, becaphuna ubunzima becala kanye nokubaleka kwakhe kwangaphambilini. Njengawo wonke amacala obugebengu, ubhekwa njengongenacala kuze kube yilapho inkantolo imthola enecala.

Njengoba leli cala liqhubeka, kulindeleke ukuthi lihehe ukunakwa okukhulu okuvela ezinhlanganweni zomphakathi, abahlaziyi besifunda, kanye neziteshi zezobudlelwano bamazwe, ikakhulukazi uma liqubuka liye esigabeni lapho kungase kubhekwe khona isijeziso sentambo. Okwamanje, uSibanda usagcinwe esitokisini njengoba uhlelo lwezobulungiswa lwaseBotswana luqhubekela phambili naleli cala elibhekwa njengelinye lamacala agqama kakhulu abandakanya isakhamuzi sangaphandle eminyakeni yakamuva.

By admin

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *